Vormel 1
Allikas: Vikipeedia
Vormel 1 (ka F1, F-1, Vormel-1) on tuntuim üheistmeliste võidusõiduautode võistlusklass, milles peetakse maailmameistrivõistlusi.
Maailmameistrivõistlused koosnevad etappidest (2003 oli neid 16, 2004 18), mis toimuvad spetsiaalselt võidusõiduks ehitatud ringradadel või võistluse ajaks suletud tänavaradadel.
Vormel 1 maailmameistrivõistlusi korraldab Rahvusvaheline Autospordi Föderatsioon FIA ehk Federation Internationale de l'Automobile.
Kuigi spordiala pärineb Euroopast, on sõite peetud ka Ameerikas, Aafrikas, Aasias ja Austraalias.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Nimetus vormel 1 võeti esmakordselt kasutusele 1948. aastal.
Esimesel hooajal toimus 19 vormel 1 etappi ehk Grand Prix'. Prantsuskeelne nimetus Grand Prix tähendab "suurt auhinda" ning seda nimetust kasutatakse laialdaselt paljudes autospordisarjades ja muude spordialade võistlussarjades.
Esimese Grand Prix' võistluse organiseeris 1906. aastal Prantsusmaa Autoklubi.
Esimesel hooajal oli Grand Prix'del esindatud kaheksa autotootjat: Alfa Romeo, Ferrari, Maserati, Talbot Lago, Simca Gordini, ERA, Alta ja Cooper.
[redigeeri] Esimene etapp
Esimene maailmameistrivõistluste etapp peeti ehitatud 13. mail 1950 Inglismaal vanale sõjaväe lennuväljale 4700 meetri pikkusel Silverstone'i rajal. Sellest võttis osa osa 21 autot ning läbida tuli 70 ringi. Selle sõidu võitis itaallane Giuseppe Farina autol Alfa Romeo. Alfa Romeole kindlustasid kolmikvõidu Luigi Fagioli (Itaalia) ja Reg Parnel (Inglismaa).
Keskmiseks kiiruseks märgiti võitjale 146,39 km/h. Kiireima ringi aga läbis Farina 152,98 km/h. GP-karusselli avasõidu lõpetas 11 sõitjat.
Vormel 1 kui spordiala tähtsust näitab ka see, et esimesele etapile olid kohale tulnud isegi Inglismaa kuningas ja kuninganna.
Hetkel maailma kuulsaimaks meeskonnaks peetava Ferrari autod ei ilmunud esimesele etapile isegi kohale, osalt seetõttu, et Ferrari juhtidel polnud usku uude võistlusarja ja teiselt sellepärast, et eelmine aasta oli Ferraril ebaõnnestunud ja plaaniti isegi võistlusspordist loobumist.
[redigeeri] Autod
[redigeeri] 1950. aastad
1950. aastatel võeti esmakordselt vormel 1 autodel kasutusele ketaspidurid. Eesmootoritega varustatud autode asemel hakkasid domineerima tagamootoriga autod.
1950–1951 oli auto kompressormootori töömaht 1500 cm3 või normaallaadimismootori puhul 4500 cm3. Autode kaalu ja parameetrite suhtes piiranguid polnud.
Aastatel 1952–1953 oli mootori töömaht kuni 500 cm3 (üleslaadimisega) või kuni 2000 cm3 normaallaadimise korral.
1954–1960 oli mootori maksimaalseks töömahuks 750 cm3 (kompressormootori puhul) või 2500 cm3 (normaallaadimismootori puhul).
[redigeeri] 1960. aastad
1960. aastatel ehitati esimene neljarattaveoline vormel 1 auto.
Aastal 1961 võeti esmakordselt kasutusele kuuekäiguline käigukast.
Aastal 1962 ehitas Colin Chapman esimese monokok-kerega Lotus 25.
Aastal 1967 ilmusid esimesed antitiibadega varustatud autod. Aasta hiljem tulid kasutusele kõrged esi- ja tagatiivad. Need osutusid ohtlikeks ja nende kasutamine keelati.
Aastal 1968 tulid esmakordselt rajale sponsorvärvides vormelautod.
Aastatel 1961–1965 oli normaalmootoritöömahuks lubatud 1300–1500 cm3. Turbomootorid olid keelatud. Autode minimaalseks kaaluks ilma kütuseta oli 450 kilogrammi.
1966–1985 oli normaallaadimismootori töömahuks kuni 3000 cm3, turbomootoritel kuni 1500 cm3.
[redigeeri] 1970. aastad
1970. aastad. Aastal 1971 võttis rehvifirma Goodyear esimesena kasutusele täiesti siledad, ilma mustrita rehvid (nn slick-rehvid).
Alates 1972. aastast oli mootorites lubatud kasutada enam kui 12 silindrit.
[redigeeri] 1980. aastad
1980. aastad. Aastal 1981 ehitas McLaren esimese kerge süsinikkiuga armeeritud plastmonokokiga auto McLaren MP4.
Aastal 1982 katsetas Ferrari algelist aktiivvedrustust.
Aastal 1986 olid keelatud normaallaadimismootorid.
1987. aastal oli turbomootorite maksimaalseks töömahuks 1500 cm3 ja normaallaadimismootorite puhul kuni 3500 cm3.
Aastal 1989 oli Ferrari autol esmakordselt nii poolautomaatne kui seitsmekäiguline käigukast. 1989. aastast võis sõita vaid 3500 cm3 vabalt hingavate mootoritega vormelautodega. Turbomootorid olid keelatud 1989–1993. Kohustuslik oli võistluse ajal tankimine.
[redigeeri] 1990. aastad
1990. aastad. Aastal 1990 ehitas Tyrrell esimese kõrge nn haininaga vormelauto.
Aastal 1993 olid vormel 1 autod varustatud ABS-piduritega. Need keelati 1994. aastal.
Aastal 1994 oli normaallaadimisega mootori töömahuks kuni 3500 cm3.
1995–1996 olid 3000 cm3 normaallaadimisega mootorid. Auto minimaalseks kaaluks oli koos sõitjaga 595 kilogrammi.
Alates 1996. aastast oli autode mootori maksimaalseks lubatud töömahuks 3 liitrit ja 10 silindrit. Minimaalseks kaaluks koos sõitjaga on 600 kilogrammi.
1998. aastast alates ei tohi autodel enam kasutada siledaid nn slick-rehve. Nii kuiva kui märja ilma rehvid peavad olema kindla mustriga. Esirehvi laiuseks on 12 tolli (305 mm) ja tagarehvil 14 tolli (355 mm).
[redigeeri] Punktisüsteem
Aastatel 1950–1950 said punkte iga sõidu viis esimest finišeerijat. Punktid jagunesid alustades esimesest lõpetajast vastavalt 8, 6, 4, 2 ja 1 punkti. Ühe lisapunkti sai kiireima ringi sõitnud sportlane. Aastatel 1960–1991 said punkte kuus esimest (vastavalt siis 8, 6, 4, 3, 2 ja 1 punkti). Kiireima ringi eest punkte enam ei antud.
Maailmameistrivõistluste sarja üldkokkuvõttes arvestati aastatel 1950–1953 vaid nelja parima sõidu tulemusi. Aastatel 1954–1957 ja 1959–1962 arvestati viie parima sõidu eest saadud punkte. Aastatel 1958 ja 1963–1965 arvestati kuue parima sõidu tulemusi.
Aastatel 1967–1980 oli võistlustesari jagatud kahte ossa ja üks kõige viletsam tulemus meistrivõistluste kummalti poolelt ei läinud arvesse.
1979. aastal arvestati MM-sarja esimeselt ja teiselt poolelt nelja parimat tulemust. Sama süsteemi järgi, aga viit parimat tulemust arvestati MM-sarja 1980. aastal. Aastatel 1981–1990 läksid võistlussarja kokkuvõttes arvesse 11 Grand Prix etappi tulemust.
Aastatel 1991–2002 said punkte iga sõidu kuus kiireimat sportlast (vastavalt siis 10, 6, 4, 3, 2, ja 1 punkti). Alates 2003. aastast saab punkte iga sõidu kaheksa paremat autosportlast ning arvesse lähevad kõik hooaja jooksul saadus punktid.
[redigeeri] Tänapäev
[redigeeri] Autod
Praegune Vormel 1 määrustik ütleb, et autode loomine on võistkondade endi töö.
Alates 2006. aasta hooajast peavad meeskonnad kasutama V8 2,4 liitrise töömahuga mootorit, mis asub sõitja ja tagumiste rataste vahel. Enne kasutati kolmeliitriseid V10 mootoreid. Neid mootoreid on ainsa erandina luba kasutada Scuderia Toro Rossol, sest Minardil ei olnud eelneval aastal raha uusi mootoreid osta. Usutakse, et uutele reeglitele vastavad võimsaimad mootorid, mis on arvatavasti on Toyota F1 meeskonnal, arendavad kuni 850 hobujõudu.
2006. aasta hooajast on taas lubatud rehvivahetus. Rehvivahetuse keelustas Rahvusvaheline Autoliit (FIA) 2004. aasta lõpul, nõudes ühe kummikomplekti vastupidamist nii kvalifikatsioonis kui võistlusel.
[redigeeri] Sõit
Maailmameistrivõitluste etapp algab tavaliselt reedel, mil sõitjad saavad vabalt oma oskusi rajal harjutada ja lihvida.
Alates 2006. aasta hooajast on kasutusel uus kvalifikatsioonisõitude süsteem. Nimelt laupäeval peetakse kolmeosaline kvalifikatsioonivõistlus. Kahe 15-minutilise sessiooni jooksul sõelutakse välja kümme kiireimat pilooti, ülejäänud langevad järgnevast võistlusest välja. Esimese kümne koha saatus otsustatakse järgmise 20 minuti jooksul. Kellel parim aeg, see ka stardib vastavalt esimeselt jne positsioonilt.
Mootori vahetamine pärast kvalifikatsiooni, toob kaasa 10-kohalise positsioonikaotuse stardireas.
Pühapäeval toimub põhisõit. Sõidudistants on enamjaolt 305 km (või sõiduaeg 2 tundi).
[redigeeri] Punktisüsteem
Alates 2003. aastast on kasutusel punktisüsteem, kus võistleja kogub nii endale kui ka võistkonnale punkte, kui ta finišeerib esimese kaheksa hulgas. Punkte saadakse vastavalt kohale järgnevalt: I - 10 punkti, II - 8 punkti, III - 6 punkti, IV - 5 punkti, V - 4 punkti, VI - 3 punkti, VII - 2 punkti, VIII - 1 punkt.
Juhul kui võistlus katkestatakse, uut starti ei anta ning võistlusest on läbitud rohkem kui 75% ettenähtud distantsi pikkusest, siis võistlejad saavad pooled ettenähtud punktidest. Nii on juhtunud 1975. aastal Hispaania ja Austria, 1984. aastal Monaco ja 1991. aasta Austraalia Grand Prix'l.
Maailmameistriks tuleb see, kes kogub etappidelt kõige rohkem punkte. Arvesse lähevad kõik kogutud punktid.
[redigeeri] Vaata ka
- Konstruktorite karikas
- 2004. aasta Vormel 1 hooaeg
- 2005. aasta Vormel 1 hooaeg
- 2006. aasta Vormel 1 hooaeg
[redigeeri] Loendid
- Vormel 1 etappide loend
- Vormel 1 meeskondade loend
- Vormel 1 ringradade loend
- Vormel 1 sõitjate loend
[redigeeri] Välislingid
- Vormel 1 ametlik koduleht (inglise keeles)
- grandprix.com Vormel 1 uudised ja infobaas (inglise keeles)
- Vormel 1 statistika
- Vormel 1 uudised ja statistika
- Vormel 1 statistika
