Magna Carta
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
Magna Carta (ladina 'suur paber') ehk Magna Carta Libertatum (sõna Carta asemel on kasutatud ka sõna Charta) on Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu. See koosneb hulgast dokumentidest, mille poolde pöördutakse ühise nime all.
Magna Cartale kirjutasid lisaks kuningale alla 25 parunit, 13 piiskoppi, 19 abti, paavsti ja templirüütlite esindaja. Originaaleksemplarid koostati 15. juulil 1215 ja saadeti allakirjutanutele.
Kuningas John polnud sugugi nõus tema võimu piiravate sätetega ja taganes hartast veel samal aastal, mis põhjustas novembris kodusõja, mille käigus John 21. mail 1216 düsenteeriasse suri. Ka paavst Innocentius III taganes lepingust, kui teada sai, et seal polnud kirjas kiriku võimu kuninga üle.
Magna Carta polnud esimene dokument, mis kuningavõimu piiras. Seda tegi näiteks vabaduste harta (1100).
Magna Carta määrab, et ükski isik, ei kuningas, aadlik ega lihtne kodanik ei saa olla üle seadusest ning on võrdsed Jumala ja kohtuniku ees. Dokumenti täiendati aastatel 1216, 1217 ja 1225.
Magna Cartat on hiljem korduvalt uuendatud. Seda tegid nii Tudorite kui Stuartite dünastia. See mõjutas tugevalt Inglismaa ja pärastpoole teiste riikide, eeskätt Ameerika Ühendriikide seadusandlust. Seetõttu on see üks olulisimaid dokumente demokraatia ajaloos.
Mitmed tänapäeva kodanikualgatuse ja inimõiguste grupid (näiteks Montana Freemen) on võtnud Magna Carta oma tegevuse aluseks.
